kolmapäev, 23. november 2011

Midnight in the Garden of Good and Evil

Clint Eastwood (1997)

  Savannah linna saabub kirjanik (Cusack), et teha ajalehele üks 500-sõnaline tellimuslugu seal kandis kuulsast Williamsi (Kevin Spacey) iga-aastasest jõulupeost. Mis talle aga osaks saab, on tükimaad enam, kui vaid jõulupidu ja väike nupp ajalehele. Üsna varsti leiab aset mõrv ning ligi pool peaaegu kahe ja pooletunnisest filmist hõlmabki tegelikult kohtukeiss. Aga isegi ilma selleta on film täis põnevaid tegelasi, hulle  tüüpe, pöördelisi sündmusi ja kohati väga nauditavalt ’tulistavat’ dialoogi. Nagu kirjamees ise korra telefonisse ütleb, põhjendades oma tagasisõiduga viivitamist: „New York is boring“ ja sel hetkel on tal suurem osa avastusretkest veel ees. Ka pole see filmitegijate poos- Savannah on tõepoolest üks paras issanda loomaaed.
Kuigi sulemees võetakse seltskonnas kiiresti omaks, ei saa ta väga tihti kuigi paljudega jutule. Linna elanikud on harjunud oma nahka ja mainet hoidma ja ülemäära lobisema ei kipu. Nii peab ta ise püüdma, otsima, kauplema ja leiutama. Lisaks kirjutab ta nüüd ka reportaaži kohtuprotsessist ja plaanib raamatut.

Üks neid filme, mida ma mitmeaastase vahe järel jälle näha tahan. Kirjade järgi krimikomöödia ja eks ta nagu on ka, musta komöödia võtmes, aga minu jaoks siiski enamat. Selline tervik, selline suur ja täiuslik tükk. Ta ei ole tüüpiline krimka selles mõttes, et otsitaks süüdlast taga, kes tegi ja kas arvan ära, aga põnevust ja arvamist jätkub rohkemgi kui paljudes tundmatut jahtivates lugudes.
Enamus ajast ei tuleta film väga palju Eastwoodi stiili meelde, välja arvatud hoolikas lavastus. Alles finaalis annab vigurvänt end tunda. Aga kas on see minu nostalgiast või küündimatusest, ent midagi sama lõpetatut ja samas inimlikku, ilma liigse vägivallata võiks tema tegemistest vaid paar asja selle kõrvale panna.
 Filmis leidub veel mitmeid tahke ja kihte, millest ei viitsi või ei oska kirjutada (näiteks kas ja kuivõrd mõjutab vandekohtu arvamust, kui süüalune on homoseksuaal; manipulatsioonid teiste inimestega; siis too woo-doo ja müstika külg jpm), aga jäägu avastamisrõõmu ka, kel nägemata.
Ette heita saaks kaht tähtsusetut momenti: püssirohi ei kao pühkides ega pestes käe nahalt nii u 24 tunni  juuksul vähemalt, aga äkki olid testid sel ajal veel nii lapsekingades, ei tea ju ka. Ja Spacey vuntsid on siin  jube võltsid, peaaegu võiks liimi sealt vahelt märgata J

Üks selline köitev ja happy trip minu  jaoks ja mind absoluutselt ei koti teiste keskpärased hinded.
8,5/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar