Pühapäev, 29. juuli 2012

Исключение из правил


Tegemist on 2009-2012 valminud 10-osalise teleprojekti viimase kaksikosaga..
Räägib Vene välisluure tegemistest läinud sajandi kahekümnendate lõpust kuni 1961. Konkreetsemalt ühe reaalse persooni käekäigust illegaalses luures, nagu seda filmis nimetatakse. Film on segu dokumentaalist ja lavastatud kaadritest. Püütud on muu hulgas ka ausalt rääkida repressioonilainest kolmekümnendate lõpus, näidisprotsessidest jne. Näiteks mainitakse, et 1937-1938 välisluures töötanud 450 inimesest said mahalaskmise osaliseks 275. Omade poolt siis. Ent kui neljakümnenda alguses Hitler suure osa Euroopast hambu krahmas, polnud venelastel hõredaks jäänud agentide arvu  tõttu enam piisavalt luureinfot...
                                                                        Beria

Aleksandr Korotkov oli üks väheseid neid mehi, kes tondijahid üle elas, repressioonidest end läbi murdis ja eluga pääses, kuigi sai samuti süüdistuse vaenlase spiooniks olemises.
   Võrreldes 17 kevadise hetkega tunduvalt realistlikum, kui jätta kõrvale, et ka siin oli peategelane nagu Stirlitz – vees ei põle ja tules ei upu. Aga – kuna tegu polnud kirjandusliku tegelase, vaid reaalse inimesega, siis võib vaid möönda – imeline saatus! (ehkki mind jääb alati selliste filmide puhul kummitama mõte, et kuitahes ausalt filmi tegijad asja ka ei esitaks, ei tähenda see automaatselt, et neil kogu tõde käe all oleks olnud)
     Põnevust väga ei pakutud, nii näpuotsaga. Uusi fakte umbes samapalju. Pigem nagu lühiülevaade mehe elust ajastu kastmes.  Paraku näitlejatööd pole tänapäeva Vene filmidel enam päris endised. Ikka veel ühtki erandit ei kohta, mis mu selle arusaama kummutaks. Halvasti ei olnud lausa tehtud, aga oli traagelniite, apsakaid ja üledramatiseeritust.
    Leida võib filmi nii mõnelt online saidilt kui ka Youtubest.