laupäev, 12. november 2011

The Devil’s Double (2011)

  Film mehest, kes oli sunnitud (sest keeldumine oleks üsna närud valikud jätnud) Saddami poja Uday Husseini  teisikuks hakkama. Alguses arvasin, et selline dokumentaali maiku ülevaade, ohvrid tunnistajapingis,  ja sellevõrra äkki kuiv ja erapoolik (lollid, vastikud  kaamelikarjused vms), aga ei, täitsa mängukas ning hoogne ka ja puha. Isegi natuke häirisid mõned kohad, kus liiga efektseid kaadreid püüti tekitada. Ei saanudki päris hästi aru, kas oli siis tolle mehe kirjelduste põhjal, kes selle kõik läbi elas, kirjutati omast peast kokku või natuke siit ja natuke sealt.
 Aga suhtobjektiivne tundus. Näidati lollina, kes loll oli, näidati rämedusi ja sekka mõistuse häält. Püüti pilt anda perekonna luksustest jms.
 Saddami ossa oli küll pisut liiga euopiidsete silmadega tüüp valitud, aga noh, enam-vähem sarnane. Pealegi me mälus on ta viimasest ajast, aga Kuveidi sõda oli tükkmaad varem, nii et las olla.

 Samas ma natuke kahtlen, kas autorid päris erapoolikud olid (kuigi miks peakski?) Kas nad ei püüdnud äkki sellist alatooni sisse viia, et vaadake, kui julm värk, oli ju sissetungimine õigustatud? Ehkki tootjariike vaadates jälle väga ei kahtlustaks. Lihtsalt üks dialoogi lõik pani sedasi mõtlema.
Aga muidu - hoidis mind ilusti ekraani ees. Rahuldas minu sisemise nilbiku uudishimu ja lasi kiigata elamisse, millest me keegi eriti palju ei tea. Naerda sai ka mitu korda. Natuke võiks ette heita sellist seiklusfilmi kaldumist mõnes kohas, aga härra lavastaja on taolist rida kogu aeg ajanud ja eks saab näha, kas ja kuidas keegi veel sellele teemale küüned taha ajab.
Dominic Cooper tegi araablast, idiooti ja ja topeltrolli, nii et lihtsalt... müts maha!
Ei ole halb film, kohatistele komistamistele vaatamata (kes viitsib, vaadaku või kelnerit ehk uksehoidjat või kes iganes ta oli u 35. minutil ekraanil paremal) Lihtsalt tegijad ei püsinud läbi filmi päris ühtses tonaalsuses. Kord püüti klimp kurku kitkuda ja ohvritele kaastunne tekitada, siis jälle lasti actionil kimada. Miks oli audio tugeva aktsendiga inglise keeles? Nad kas rääkisid omas keeles või tehku korraliku diktsiooniga rahvusvahelise publiku jaoks. Sarnast oli veel, aga ma seekord rohkem ei virise.

Punktid aja sisustamise ja peaosa eest.
  7,5/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar