laupäev, 5. november 2011

Another Earth (2011)

 Esimese hooga tundus, et on Melancholia kloon - mingi sinine kera taevas ja poolunes liikuv näitsik, aga siiski mitte päris.
Tütarlaps, vaadatse läbi sõitva autoakna taevasse tekkinud sinist planeeti, teeb avarii ja veedab seetõttu neli aastat türmis. Sealt vabanedes on too planeet juba nii lähedale jõudnud, et üritatakse suisa kontakte (isegi mõnevõrra edukalt, kusjuures) ja hakatakse kaaluma kosmosereisi sellele. Nõks on nimelt selles, et lisaks lähedusele on see planeet maale väga sarnaste mandritega ja isegi linnad paistavad asuvat samades paikades. Päris hea idee, millest annaks seriaali tekitada, kui need, kes kirjutajatele palka maksavad, nii palju vaatajanumbrite pärast ei põeks. Ilmselt jääb see tegemata. Ja ka siin on ta tegelikult kõrvalliin, kuigi peateemaga tugevalt haakes.

 Neiu otsustab avariis viga saanud mehe, kes nüüdseks on koomast välja tulnud, üles otsida, et tema ees vabandada, aga lööb siis araks ja teeskleb kedagi teist. Ega sellisesse suhtese ronimine kunagi kaunilt pole lõppenud, niipalju kui seda filmides on olnud ja pole erand seegi kord. Rohkem ei spoilerda.
  Selle maasarnase planeedi tekkimine meie ligidusse kannab rohkem filosoofilist ideed,  endasse vaatamise mõttes ja nii, kuigi toimub ka midagi konkreetset, aga rohkem on vaataja ees inimsuhted. Mitte üleliia dramaatiliselt, rohkem nagu sellises mediteerivas vormis.
 Ja ära lõpetada osati mõnusalt. Kindlasti paljude meelest mitte, aga mulle sobis.
 7/10

1 kommentaar:

  1. Tegelikult praegu tükkmaad hiljem järele mõeldes küüniks hinne vist isegi kaheksani. Midagi seal lummas...

    VastaKustuta