Esimesest filmist suurt meeles ei olnud. Üksikud hetked ikka, mingid faktikillud, aga emotsionaalses või hinnangu plaanis eriti ei mäleta. Meeles on hoopis, kuidas MNC kirus, et kilekotte olevat palju olnud. :D
Lühidalt - ikka kuritegelaste maailm ja selle teise poole rikutus, kes kurjamitega võitlema peaks. Korruptsioon Brasiilias. Filmil on alapealkiri „Meil on nüüd teine vaenlane“. Aga maadeldakse endiselt korruptsiooniga. Paar õiget, kes tahavad ausaks jääda keset raiskukeeranud kampasid. Järjefilm on haruharva parem või sama hea. Ma ei tunne enam mitte halligi selle vastu, kas Brasiilias lokkab korruptsioon või kuritegevus või mõlemad või kumb on hullem. Ja ei tundnud, et tegijatele see olukord riigis nii väga muret tegi. Üks peategelasi ütleb filmis: „I can't deny, I like war.“ Ok, õigluse nimel, pahade vastu, eks ole? Üllas! Aga kui meeldib, miks nii haput nägu teha, et sa suur kannataja oled...
Oli tegevust ja põmmutamist ja uni peale just ei tikkunud, aga kuidagi vägisi sundisin ennast lõpuni venitama; kaks tundi ka, sunnik. Liiga pikaks jahumiseks ja klaarimiseks keeras. Võimumängud, narkokaubandus, maffia, vangla, valimised, isiklike suhete sasipuntrad ja mida kõike sinna kokku oli kirjutatud. Aga see ei olnud kindlasti „Ehmatavalt aus film ühe riigi tegelikkusest“ nagu esimese filmi puhul kuskil oli öeldud ja võimalik, et seekord jälle püüti öelda. Oli lihtsalt „kõik müügiks“ film. Jah, politsei tegevus tekitaks hämmastust, kui see nüüd on tegelikkus- me teiega elame ikka väga vaguras piirkonnas, aga ikkagi oli sel kõigel liiga ’cool’ maik küljes, mitte kurb-tõsine.
7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar