Film algab sellega, kuidas kaks 12-aastast poissi koolikiusamisega püüavad toime tulla. Üsna varsti, nagu see ju elus ikka on, viivad asjad perekondadeni ja sealt pisut kaugemalegi. Sellega oleks võinud piirduda. Teemat oleks andnud arendada küll ja kui natuke keerulisemaks oleks kirjutatud, oleks ma vähemalt ühe punga juurde lisanud. Paraku on filmil veel üks kõrvalliin – ühe poisi isa töötab Aafrikas arstina – ja see muudab kogu asja üsna sarnaseks Crashi, Babeli ja muu sotsiaalset närvi sorkiva saastaga. Isegi taustamuusikaga püütakse neid matkida. Kurb on sellist merkantiilsust jälgida, aga sai oma Oscari ja olgu õnnelik....
Lapsed mängisid tõeliselt hästi!
6,5/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar