esmaspäev, 11. juuli 2011

Green Zone (2010)

Lugu ühest olulisest tahust Iraagi sõjas.
Saatus tahtis, et olin eelnevalt filmi kohta kohe päris palju lugenud ja kuulnud, nii et suures osas oli üsna selge ettekujutus, mida nägema hakkab. Ka olin kuulnud Eesti sõjaväelaste kommentaare käsuliini, ülesande juures püsimise ja isepäi mõtlemise-liikumise võimalikkusest tegelikkuses. Aga see kõik ei seganud. Ega ka see, et juhtumisi päris mitu filmi Matt Damoniga viimastesse nädalatesse on sattunud. Film osutus tsutikene paremaks minu poolt kardetud „tavalisest keskmisest“. Tehtud oli hoolikalt ja isuga, mitmeid rolle paistis silma, ei olnud Matt Damon üksipäinu ja põnevust jagus ka natuke. Kohalikke kaadreid oli rohkem kui mimetes teistes  Iraagiteemalistes filmides, see andis paremat „õhustikku“. Mõni film on puhas (mõttetu) relvade täristamine, pole vahet, kus see on üles võetud ja mõni liigub liiga ruttu kaameraga kodumaale, ruumidesse sisse vms. Siin oldi ühe teema juures. Aga kui usutav selline ühe mehe marss tegelikult olla võib, jäägu seekord norimata.
     Mitut puhku meenutas filmi „Body of Lies“, mis oli aga tunduvalt parem.



7/10

3 kommentaari:

  1. iraagi sõda ei koti...absoluutselt ei koti noh. Pole isegi Hurt Lockerit näinud ning mingi autoriteetide poolt sigakõvaks nimetatud sari jäi ka pooleli - üks peotäis musketäre ja inglise õukonnahuumorit, palun. ;)

    VastaKustuta
  2. Ega ta mind ka rohkem ei koti kui Vietnam või WW II, ehkki naabrimees oli Afganistanis, aga see polegi point ju? Kas sa trollide või viikingitega omad isiklikku suhet? Ikka film kui selline, kui hästi teostatud jne......

    VastaKustuta
  3. Ei, lihtsalt, ma pole suutnud ennast vaatama sundida, võimalust seda või Hurt-i vaadata on korduvalt pakutud...pealegi räägivad usaldusväärsed allikad, et mõlemad on vaatamist väärt ja puha, aga...kõmm, ei tänan....mystique

    VastaKustuta