teisipäev, 25. oktoober 2011

Melancholia (2011)

    Samad sõnad, mis keegi juba kord kirjutas: Ei saa öelda, et vaimustuses olnuks, aga lausa pettunud ka mitte. Pärast Antichristi ootasin vist ikka sama teravat vähemalt.
  Tegelikult oleks selle loo saanud vabalt ka ilma suurte nimedeta tehtud, mõju oleks umbes sama olnud, aga las siis olla pealegi, et võiga putru ei riku. Mulle pole Kirsten Dunst kunagi meeldinud (ma ei räägi näitlemisest, vaid kõigest ülejäänust), seepärast passis ta siia rolli minu jaoks imehästi. Raske öelda, kuidas tundunud oleks, kui seda oleks teinud keegi, kelle poole ma õhates piilun J

Mulle meeldis, kuidas polnud antud aastat ega näidatud toetava karguna taustaks mingeid teleuudiseid ega muud jura, (ainult näpuotsaga internetti), nagu loeksid korralikku ulmekat... „Max istus laua taga ja vaatas murelikult viimaste analüüside tulemusi.“ Who cares, mis linn, mis tänav, mis aasta, eks ju?
 Aga kõrgemat hinnet välja ei vea, sest kasvav pinge eeldas nagu, et tuleb midagi, mingi selline ootamatu lahendus, et kogu aeg on ikka veel varjul midagi, mida ei oska ette ära arvata... aga seda ei tulnudki. Natuke ebaaus minusuguse vaataja suhtes.
                  Daam, kes minu silmis on alati endast 100% andnud.
  7/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar