kolmapäev, 4. mai 2011

Ne le dis à personne (2006)

Naine mõrvatakse, mees jääb teda aastateks leinama. Kaheksandal surma-aastapäeval saab mees oma naiselt e-maili. Üsna samal ajal hakkatakse meest kahtlustama rohkem kui ühes kuritöös.
Arvestades keskpäraste krimkade-thrillerite suurt hulka ja päris korralike harva esinemist, võiks täitsa üle keskmise hinnata. Oli aetud piisavalt keeruliseks, et suurt mitte ette aimata, samas ei mindud sellega nii kaugele, et järg käest kaoks. Mingi hetk hakkas tempo mõnes stseenis kustuma, midagi oli seal minu maitse jaoks tarbetult pikalt, aga ei hullu. Õige natuke häiris sarnasus igasugu Midsomerite ja Poirot’ lugudega, see country side või see aristokraatlik teema. Ju on see sealpool kandis nii lahutamatu elu osa, et peetakse loomulikuks see filmi panna, mulle tundub kuidagi otsituna. Klisheesid oli teisigi - ikka peab põgenemine kulgema turulettide vahelt ja restorani köökide kaudu jne jms.
Kui kaks tundi täis sai, leiti veel üheks knihviks võimalus. Igav ei olnud. Aga see päris-päris lõpp... no jah, las ta olla siis selline, kui midagi nutikamat ei leitud.

7,5/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar