Raske natuke isegi sellest filmist kirjutada. Nii palju südamlikkust ja soojust on selles. Ja samas nagu midagi eriti ei toimugi. Natuke ikka, aga stoori iseenesest eriti kuhugi välja ei arene. Lihtsalt inimeste igapäeva elust ja sekka natuke ka mitte kõige igapäevasemat. Mingi paralleel tekkis Woody Alleniga – tal ka lihtsalt inimsuhted ja samuti on ta viimasel ajal omadega tihti Euoopasse sattunud. Aga sellega võrdlus piirdub, Woody-laadset pila siin ei ole. Tõsisemapoolne mõtisklus elust ja surmast, sõprusest ja muust. Üheks hetkeks leidsin seda ka Tsiitsitajatega kõrvutamas, aga ei oska kohe öelda, miks just...
Kaamera töö oli tähelepanuväärne, helitaust silmatorkavalt tagasihoidlik. Casting äärmiselt õnnestunud! Kui meil ühel päeval Eastwoodi enam ei ole, siis jään ma puudust tundma just tema lavastajatöödest, muust mitte nii väga.
Ma ei taha siin filmi teema kallal jahuma hakata, elu on kindlasti keerulisem kui me arvame, aga ma siiski ei leia, et igast oimetust olekust kohe raamatu peaks kirjutama. Aju teeb trikke ja osad asjad on ikka lihtsalt ja ainult unenäod ka. Aga seal filmis öeldi ka paaril korral sellist tasakaalustavat arvamust välja, nii et sellega on ok. J
7,5/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar