Un cuento chino (2011)
Taksost visatakse tänavale noor hiinlane, otsekui kassipoeg, keda keegi ei taha /ja sellest tundest ta niipea lahti ei saa/. Samal ajal peab teeveeres puhkepausi rauakaupluse omanik, üksik mees ja selline mõnus pedant, kelle juurde hiinlane kohe tormab ja suure häälega omas keeles hädaldama kukub. Kuigi kumbki ei saa teisest aru, hakkab mehel hiinlasest kahju ja ta üritab teda aidata...
Alguses mind väga ei köitnud – kohtuvad kaks inimest ja siis on mõlemad hädas, aga enne kui tund sai täis tiksunud, imes see mind endasse. (kuigi neid lehmalugusid on mujaltki lugeda olnud). Ma päris sama vaimustuses ei olnud kui näiteks Soprano, aga see lugu kuidagi puudutas mind isiklikult. Film loeb natuke moraali ja ei tee seda vastikult, vaid pani tõepoolest endasse vaatama. Aga see oli vaid pisike nüanss. Muidu selline lõbus film, tragikomöödia oleks vist täpsem, mis riivab kergelt päris mitmeid teemasid.
Pluss, kui arvestada, et see kõik on ka päriselt aset leidnud (ei midagi müstilist tegelikult), siis müts maha, Roberto!
Ja lisaks, nii mulle tundus, need näitlejad kaifisid täiega, mida nad tegid.
7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar