Seitse naisterahvast tuuritavad mööda Euroopat ja annavad etendusi, millesse nad püüavad panna tavapärasest rohkem seksuaalsust. Muinasjuttudest ja toiduga mäkerdamisest sidumismängude ja püstijalu lavale kusemiseni. Linti on võetud ka omavahelisi mehkeldamisi vabal ajal. Vahepeal räägitakse oma arusaamadest, soovidest, fantaasiatest, probleemidest jne. Seksist ka.
Palju räägiti prantsuse keeles, tõlget ei olnud. Ka saali kaja segas vahel ingliskeelsest jutust arusaamist. Loodetavati need polnud need kõige tummisemad kohad.
Kas seal oli mingit läbimõeldud kontseptsiooni ka, peale selle, et elagu feminism, oskaks vast mõni naisterahvas paremini kommenteerida. (ma pean silmas etendusi; oma mõttemaailma nad tegid enam-vähem selgeks). Väga kunstipärane küll välja ei paistnud. Rohkem justkui nauditi seda ise kui publiku nimel pingutati. Aga lõpuks on inimestel ju õigus vahel ka lihtsalt pulli teha. Õige performance käibki tänavale. Ainult ma ei saanud aru, miks see kõik tehtud oli. Muidu arvaks, et endi tutvustuseks, aga väga nende trupi nimi ka kusagil silma ei jäänud, oleks võinud ju reklaamida nii et... Endile lihtsalt videopäevikuks?
Mis numbreid sa hing oskad siin panna. Entusiastlikkuse, rõõmsameelsuse, kerge huumori ja väikese üllatusmomendi eest annaks viis ära. Pealegi – olgem minoriteetide vastu poliitkorrektsed ja toetavad, eks :)) Samas tehniliselt oli film niivõrd „bussiga maale“, et päris keskele ikka ei maandu.
4,5/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar