Endine tuntud ajakirjanik tegutseb nüüd agendina, otsides firmadele tippjuhi kandidaate, uurides taustu, pidades nendega läbirääkimis, veendes neid jne. Ühel päeval saab ta tööpakkumise Taani suurimalt korporatsioonilt. Vana mees, endiselt veel tegevjuhi ametis, otsib endale järeltulijat. Kõik on seni arvanud, et selleks saab tema poeg, aga papal on teine arvamus.
Võtnud töö vastu ja leidnud nõutud kolm kandidaati, teatatakse talle äkki, et vanamees on haiglas napakaks tunnistatud ja tema poeg, keda mängust välja puksida taheti, palkab omakorda agendi enda heaks tööle. Ning taat omakorda nõuab enda kursishoidmist poja mahhinatsioonidega. Paras puder, kus ühel hetkel enam ei tea, mis toimub või mida edasi teha. Oled vaid tööriist suurte meeste käes. Ja mängust välja astuda ei saa, sest suurfirma on su haige lapse ravi enda kanda võtnud.
Kui vaatasin Forbrydelseni esimest hooaega, mängis Lars Mikkelsen ennast mu mälusse. Et see tunne mitu nädalat kuhugi ei kadunud, siis tuli midagi välja otsida ja esimene valik sattus selline. Täitsa korralik thriller. Poliitiline, või kui soovite, majanduspoliitiline. Pinget kruvitakse natukese-haaval juurde, nii et kui ma poole filmi pealt mõtlesin endamisi, et täitsa ok, siis edasi tundus see juba vähe öeldud. Päris lõpus mingit plahvatust ei tule, on selline piiiisukene pingelangus, aga igati mõistuspärane ja mõnus lõpp. Võib soovitada, kui selline kraam meeldib. Midagi häirivat, ebaloogilist ega väga üleliigset ei olnud.
8/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar