The Man from Elysian Fields (2001)

  Ühel kirjanikul on niru kalduvus kirjutada raamatuid, mis ei müü. Aga kui see on su ainus töö, ent mitte ainus kirg, vaid sul on ka pere ja ühel hetkel enam raha ei jätku, siis on juba pahasti ja vaja midagi ette võtta. Täiesti juhuslikult kohtab ta baaris firma Elysian Fields bossi, kes sama koridori peal resideerub, kus sulesepp pegasust nüpeldab. Härra Luther jätab talle peale vestlust oma visiitkaardi, öeldes, et kui läbi astud, võime midagi välja mõelda, mis su rahalist poolt veidi kergendaks. Kirjamees proovib enne siiski mitmeid muid võimalusi, aga lõpuks maandub ikkagi EF laua taga. Töö, mida talle pakutakse, on eskkortteenus end üksikuna tundvatele daamidele, ent see, kuhu pakkumise meeleheites vastu võtnud mehike lõpuks välja jõuab...

  Tunnistan ausalt, otsisin selle filmi üles puhtast uudishimust näha saada, kuidas Mick Jagger kinolinal paistab. Kõike muud olin nurisemata valmis tasuta kaasaandena võtma. DVD extra peal seletas Garcia, et ta otsustas filmi produtsendiks hakata just selle hämmastava käsikirja tõttu. Noh... minu meelest on filmisaitide hinnangud siiski üsna objektiivsed. On selline suhtedraama tervest seltskonnast õnnetutest inimestest, igaüks omal moel. Silma keegi jahmatavalt ei paistnud, ehkki Olivia Williamsit on mul alati rõõm vaadata. Pakuti  tarkuseteri, mis mõeldud vaatajat elu üle järele mõtlema panema. Kui mõni mõtles, tore on.

 Kui peategelane Andreaga tülli pööras, hakkasin juba rõõmustama, et polegi Tuhkatriinu muinasjutt ülesmäge lendlemisest, kirgastumisest hingelises, rahalises ja loomingulises mõttes, aga... kahju. Sellelt kohalt oleks andnud mõnusalt karge lõpu välja mõelda, ent ikka ja jälle oli vaja sinna selline viimane viiendik külge liimida... ei tea, mis neil üle lombi seal viga on.

     Ent Jäägri Mikk tegi igati mõnusat härrasmeest. Selline mõtlik ja rahulik, ei jälgegi rockilaval mässajast. Mitte nüüd filigraanne, aga üllatavalt hea.

    Kuus ja pool annaks ehk kah, aga üritan Soprano eeskujul komadest tasapisi loobuda. Kui poleks olnud seda tobedat kummardust ameerika koduperenaistele viimases osas, oleks suisa kaks punkti rohkem andnud.

 6/10