See on midagi umbkaudu nagu Revolutionary Road, aga mitte nii intensiivne ja rõhud on mujal.
Näitsikul on midagi viga, aga ta ei tea, mis. Ta tahaks midagi, aga ta ei tea, mida. Keegi ei tea, sest ta ei räägi ka. Sest mis sa räägid, kui ise ka ei tea. Lause „I don’t know“ kõlas ikka päris palju kordi. Lugu sellest, kuidas küll kõik nii rappa võib keerata, kui ometi algas nii armsaste.
Venis natuke. Need lõigud koeraga oleks vabalt võinud välja jätta, oleks 10 minutit lühem saanud ja juba parem, aga sellest saadi hea algus filmile ja ma kujutan ette, et ameeriklaste maitse järgi teema…
Miks sellist segaduses hingega tüdrukut, kes ka näolapilt mingi miss Universum ei ole, kolm erinevat meest endale igatsesid, see jäi ka ähmaseks.
Ryan Gosling... Mul oli kahju, et ta kord nõustus mängima maailma ühes igavaimas tatilöristamisfilmis The Notebook (üks film on sellest veel igavam, õnneks ilma temata J ), aga ta oli ka seal tubli. Nüüd on ta küpsem. Nii füüsilises kui kunstilises mõttes. Ja siin filmis on mõlemad, nii Gosling kui Williams suurepärased. Üksi selle pärast võib filmi vaadata. Ja lõpp jäeti niimoodi natuke lahtiseks, see oli ka hea lüke.
Aga muidu…nutuka kohta ok.
6,5/10 ehk…
- - - -
Ma pean pingutama, et selliseid asju vaadata, aga uudishimu, raip, vahel ei anna asu ja siis juhtub.
Sisu: paaritumismängud isaste ja emaste vahel. Ja sellest, kuidas nad nuuksuvad, kui jupp aega sugu teha ei saa. Kui sellised filmid kinos raha sisse toovad, siis ma saan aru, miks neid tehakse, muidu mitte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar