Professionaali üks tunnus võiks olla, kui ta ise ka tunneb ära (enne publiku käest kuulmist), et ta millegi vingega hakkama on saanud. Kust ma võtan, et see antud juhul nii on? A kust mujalt see enesekindlus mainida laulud pealkirjas ära J Teine profi liigutus oli kindlasti Peter Stormare peaossa võtta.
Ma ei oska seletada, miks mulle film meeldis. Selline vaikses taktis astumine, nagu autojuht ütleb „Ükskõik, kas vean sitta või saksu“ või nagu Piibel ütleb „Kõik on tühi töö ja vaimu närimine“. Natuke milleski sarnaneb filmiga „No Country for Old Men“ ja mõnega veel, mida igaks juhuks ei nimeta.
Ja tegelikult võiks selle tinglikult isegi dokumentaaliks ristida. See tähendab, ta muidugi ei ole seda, aga mõnes dokis on lavastuslikkust rohkem ja dokki vähem kui selles siin. Kusagil pohhuistlikkus väikelinnas kaameraga lihtsalt jäädvustades võiks täiesti vabalt just sellise pildi omale pääle saada. Kas selline dokk ka meeldiks, sõltub päris palju isiklikust kogemusest, läbielatust jms.
8/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar