teisipäev, 4. oktoober 2011

The Killer Inside Me (2010)

   Filmi alguses seletab noor abišerif, et selle väikelinna politsei teeb tema arvates igati tõhusat tööd ja et siin peab olema härrasmees, kõigiga hästi läbi saama, kõigiga alati viisakalt rääkima jne. Ja mees naudib oma tööd. Ja üritab seda üha enam nautima hakata. Naisi jätkub, mõjuvõimu ka. Ainult mõned minevikujamad ja vanad võlad vaja veel korda ajada. . .
Päris korralikult lavastatud krimka, ei ole lihtsalt naiste kolkimise lugu. Lõpp oli naiivne, aga vähemasti mitte ette aimatav J. (Asi polnud selles, millega kõik lõppes, vaid mulle ei meeldi stsenaariumid, kus esimese 75% jooksul toimub 3 olulist sündmust, umbes iga veerandi kohta üks, ja siis viimases veerandis hakkab järsku kiire ja tehakse kähku veel kolm-neli pööret. See komme on amidel kangesti veres. Kui need on üllatavad, pahviksloovad, nii et kogu eelnev omandab sootuks uue tähenduse, siis küll. Aga muidu, a la naine jätab mehe ust paugutades maha, mees läheb kurvastusest poodi viina ostma ja jääb teel auto alla, The End, see näitab kirjutaja käpardlikkust.)
See pisut läbi nina kõnemaneer, mis Casey Affleckil muidu ka paistab olevat, sobis sellesse rolli imehästi. Kuidagi... see roll oli isegi parem kui kogu film tervikuna.

Muusikaga oli kogu lugu ka mõnusalt palistatud ja [oh rõõmu! :P] see polnud ainult country. :P
7/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar