The Killing, 2. season

Forbrydelsen II (2009)

  Algab natuke sarnaselt esimese hooajaga: pargialalt leitakse noore naise surnukeha, kes on tapetud mujal ja hiljem sinna toodud. Brix palub kaastöötaja kaudu appi Sarah Lundi, kes eelmise loo ajast on kusagile kaugemale teisele tööle saadetud. Esialgu saadab piiga nad pikalt, aga siis satub sinnakanti ja mõtleb, et võiks korra proovida ju pilgu peale visata. Üsna kohe ilmnevad ka veidrad jooned juurdluse käigus.

  Taas on mängus poliitikud ja kolmandaks on elukutseliste sõjaväelaste liin. Eelmise hooaja tegelastest on  alles vaid Lund, Brix ja Lundi ema. Poliitikud ei olnud enam sellised soliidsed, säravad  ja efektsed nagu esimesel hooajal, otsekui Kroonika esikaanelt. Olid kuidagi üleliia tavalised, kottis pintsakutega ja külamehelikud, ent harjus sellegagi.

 Viis seeriat ohkisin, et pole ikka enam see ja too pole ikka nii, sest mulle enamasti sellised padupoliitilised thrillerid ei passi. Mitte, et igav oleks, oleneb loost, aga üldiselt - kas süüdi on sise-, välis- või kaitseminister, pole just eriti suurt vahet, kui teada saad. Kui kooli ajal kõik lugesid Ludlumi raamatuid, siis minu jaoks oli ta just autor, keda välistada. Aga viienda seeria lõpust hakkas isegi minul põnev ja enam hoogu käest ei lastud. Kuigi umbes samamoodi on eelviimase seeria keskpaiku asi juba peaaegu selge, siis tempo kestab viimase otsani välja.

 Lugu on kavalaks ja hämaraks loodud. Üks vahejuhtum Afganistanis on jäänud segaseks. Justnagu oli tsiviilisikute põhjendamatut tapmist, aga teise versiooni järgi ei olnud ka. Räägitakse ka veel ühest ohvitserist, lisaks ametlikule selgitusele, kes sellega nagu seotud oli, aga mujalt tiksub jällegi infot sisse, et polnud seal rohkem ühtegi teist ohvitseri. Võiks ju selle sündmuse sinna kaugesse kõrbe ja ajalukku jätta, juhtum on ametlikult lõpetatud, ainult et kodumaal hakkab asjaga seotud inimesi surm kimbutama...

 Võib-olla oligi 10 osa järje kohta paras. Ajaliselt hõlmas samuti u 10-11 päeva, ja laipu, kui see kellegi jaoks oluline, on seekord mõnevõrra rohkem. Ainult see terrorismi teema oli pisut ülespuhutult mängu toodud.  Nagu oleks Taani lausa üks rahvusvahelise terrorismi peamisi sihtmärke või nii. Poliitikud rääkisid umbes sellise tooniga.

     Lund oma tuntud headuses: taas omavolilised läbiotsimised ja kaasaviimised, kui küsitletav ei räägi nii palju kui kuulda tahaks, kõikide kahtlustamine jms. Jälle võetakse tal selle eest töötõend ära jne.

 Oli ka nõrku kohti, näiteks Afganistanis küsitletud mehe puhul lepiti miskipärast imekergesti tema vastusega, et ta ei saa uurijatele öelda, kus ta tol ja tol hetkel (puhkuse ajal) viibis. See oleks olnud usutav mõnes teises filmis, aga mitte siin. Sarnast oli veel. Ühe keskse tegelase põgenemisest lihtsalt teatati, ilma et oleks seda näidatud, aga eks oleks olnud ka raske lavastada,  kuidas vigane pageb 3 järelvaataja käest. Natuke häirib mind ka filmides laialt levinud nõks, et kui inimesel on kuulivest, siis teda pähe kunagi ei tulistata. (liiati veel, kui tulistaja ise pole sugugi kuulivesti-kauge inimene) Ja taas oli üks surm täiesti mõistusevastane. Spoiler: (nagu Holck I hooajas)

Pole vast haruldane, aga ka mitte ka liiga sage, et teine hooaeg on tunduvalt parem. Subtiitrid olid viletsad ja ilmselt vaatan millalgi (aasta pärast näiteks) uuesti, aga vb teen seda hoopis remakega, kui nad kord sinnamaale jõuavad.

 Vist ei maininud eelmine kord muusikat – tegelikult oli see tublit neli plussi väärt. 5-palli süsteemis. Mitte ainult peateema, seal vahel oli veel mingeid mõnusaid orkestrivärke.

 8,5/10