Türgi natsionalistid võitlevad kommunismi, fašismi, kapitalismi, sionismi ja igasuguse imperialismi vastu. Türgi politsei omakorda võitleb siseriikliku terrorismi vastu ja vähendamaks abi väljastpoolt, üritatakse USA-st kodumaale deporteerida üks ammu tagaotsitav ja nüüdseks vahistatud türklane. Mõnedele teistele New Yorgi türklastele aga see mõte väga ei sobi, et üks oluline kamraad ära viiakse...
Esimene pool on püütud on kokku miksida tõsist teemat ja actionit. Selline segu õnnestub harva isegi parematel. Olen üksjagu Türgi filme vaadanud ja ütleks, et ühe tõsise sõnumiga asjad tulevad neil tunduvalt paremini välja. Action peaaegu mitte kunagi. Ei olnud abi ka koostööpartnerist. Propaganda + pürotehnika. Dialoog kubises klišeedest, milledest saaks omaette peatüki filmitegemise õpikusse. Danny Glover mängis enam-vähem kenasti moslemi välja, Partick ei passinud vintskeks FBI tüübiks teps.
Teisest poolest muututi natuke tõsisemaks, aga nõrku kohti jagus sinnagi. Oli ebausutavust nii sisus kui näitlemises ja jäeti mitmed asjad häguseks.
Kui viimases pooltunnis paar uut pööret tekitati, hakkasin juba mõtlema, et enne lõppu saab film veel äkki päästetud ja asjal on oma tervik, kuigi selgroog lainetab nagu lõpnud vihmaussil, aga... pärast viimast kaadrit oli ikkagi selline küsimärgi tunne, et milleks mulle seda traagilist lugu näidati, mida tähendas üldse filmi pealkiri või milles see peamine point õige oli.
Nõrk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar