reede, 30. detsember 2011

Lund ei ole, aga...

Aasta saabki läbi.
Soovin kõigile filminubludele sujuvat üleminekut ja uusi filmielamusi uuel aastal!
    Minu jaoks aasta parimaks vaatamiseks jääb konkurentsitult "Incendies"  Ehk see teema nii väga ei raputanudki, nähtud ju kõike ja mis kõik nägemata võib olla, aga see mõjusus, kuidas asi esitati... Hämmastavalt vähe tähelepanu saanud film. See on küll valmimisaastalt 2010, aga nagu ikka, vaatan veel vähemalt pool järgnevast aastast muu sekka 2011. aasta kraami, seepärast käesolevast ühtegi eraldi ära ei maini.
     Aasta käkiks platseerub samuti konkurentsitult (ja samuti vaid neist, mida näinud olen, sest reeglina suudan ühe-kahe punkti filme vältida, ainult mõned intrigeerivamad isendid saavad võimaluse) Uwe Bolli "Auschwitz" . Selle filmi käpardlikkus lõi lihtsalt tummaks!
   Aasta meesnäitleja võiks ka rõõmsasti välja kuulutada, aga kuna naist kõrvale hoobilt pakkuda ei oska, siis jääb võrdõiguslik vaikus :))
   Ei ole kirjutanud ma siin seriaalidest, kuigi vaatan mitmeid päris isuga, aga kuidagi jutt ei hakka neist veerema. Dokudest samuti peaaegu ei kirjuta, sest ta lihtsalt peab olema kas väga hea või väga halb, et ma pismendama kukuks. Kui jääb kuhugi sinna vahepeale, siis on mu mulje niivõrd subjektiivne, et sellest segasest aerutamisest keegi nagunii suuremat aru ei saaks.

 Postituse pealkiri aga tähendab seda, et see blogi suigatab nüüd talveunne, et üksnes vahel harva mõne säravama sähvatuse peale korraks kraaksatada, sest enamus läbijooksvat kraami ei vääri tegelikult üldse kribamise vaeva. Aga istuda ainult väärtkraami ja kõrgkultuuri otsas ma ka ei suudaks. Eks te prooviga kassi üksnes kalamarjaga toita, ta kriibiks teil silmad peast...

 Jutu lõppu lihtsalt mõned shotid filmidest, millest pole viitsinud kirjutada.
                        "Aaga nüüd võtan lapse käest ära..."
                        - "Hans, ärr lollita..."

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar