teisipäev, 6. detsember 2011

The Headhunters (2011)

Hodejegerne

 Teine Norra film jutti. (no mitte päris puhas Norra) Ise ka poleks peale eelmist uskunud, aga saatus tahtis nii ja kahjatsema ei pidanud.
Edukast vargast, kellele saavad saatuslikuks ahnus ja naised. Mitmes mõttes saatuslikuks. Aga see pole asja sisu – sisu on hoopis keerukam, ulatudes tööstusspinaažini välja. Ei saagi rohkem midagi välja lobiseda.
Kaamera meeldis. Kuidagi ebatüüpiline oli. Mitmete vahe- ja kõrvalstseenide poolest samuti natuke värskem või teise nurga alt. Päris alguses tundus, et justkui püüti muusika abil tegelikku põnevust suurendada, aga pärast kogus asi ikka tuure ka, ei olnud üksnes taustamuss.
 Võib-olla mõnes kohas oli liiga palju käike ja lükkeid jutti liiga lühikeste ajalõikude kohta sisse topitud – natuke pentsik tundus paar korda ja muutis mitmed varasemad hetked tagantjärgi mõeldes justkui mõttetuteks, aga thrilleri ülesehituseks käras küll. Pealegi pärast keskpaika see hajus. Selle, siis liiga ülbe „juhhei“ lõpu ja veel mõne subjektiivsema momendi pärast eriti kõrget hinnet ei anna, aga kujutan ette, et sellele filmile sajab kaheksaid ja üheksaid päris paljudelt. Oli kärtsu-mürtsu, olid normaalsed rollid, oli musta huumorit ja oli käsikirjas nutikust. Härra „Lannister“ passis rolli nagu valatult selle üleoleva naeratusega „Nagunii saan su, sita, kätte...!"

 Normaalne film, ei teeks häbi kellelegi, norrakatest rääkimata. Nagu üks kommenteerija arvas: mikide remake on siit enam kui tõenäoline.
 7/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar