Selle asjaga on nii, et kui Almodovar teeb filmi, siis ütlen ma mõttes ’Ahaa, vaja järgi kaeda, mis siis seekord’ ja kui ma näen Banderase nime, siis umbes ’Noh, jah, eks millalgi võib ju kiigata, kui aega on...’ (tegelikult on tal paar huvitavat rolli olnud ka, aga reeglina minu maitsesse ta sattunud pole). Nüüd olid siis nad mõlemad koos.
„What a waste!“ oli mu esimene reaktsioon, kui film läbi sai, umbes nagu "In Time" puhul. Idee on ju suurepärane: kokku miksida biogeneetika ja kättemaks. Selle võimaluste ära kasutamist siin võiks võrrelda aga olukorraga, kus poisid mängivad luksuslimusiinis, millel pole mootorit. Katsutakse kõiksugu nuppe ja kange, näidatakse ilusaid näidikuid ja läikivaid osi, pannakse „täitsamehe“ dialoogi ja sekka lapsikut, tehakse ralliauto häält ja kõik see asi on iseenesest üsna kallis ja ilus... aga seda kahesajaga kihutamist, vaat seda ei ole.
Ok, Almodovar keskendubki reeglina naiste hingeelule ja ehk ei maksaks tahta, et ta korraliku ulmeka valmis teeks, aga lavastada ta ju ometi oskab?!! Seetõttu teine oie, mis mu huulilt pääses, oli seoses lõpuga: lõppu ei olnudki. Film lihtsalt jäi seisma. Sellest oli ka kahju, lausa vaatajate petmise tunne oli; oleks ikka rohkem võinud pingutada.
Ma ei oleks hästi nõus ühe kommentaariga, et naispeaosaline polnud usutav. Muidugi saab alati paremini mängida, aga kui mõelda end tema „nahka“, siis võis seal ikka päris paras segadus valitseda, nii et ta isegi ei teadnud, mida tahta, mida vihata või kuidas õigupoolest edasi olla. Ja seda segaduslikku peataolekut ja/või ahastust oli seal küll. Pluss see, mis plaane ta oma sisimas varjamisi haudus ja välja näidata ei tahtnud ja äkki vabandaks ka sellega, et siirdatud nahk ei lasknud eriti hästi emotsioonidel veel esile tulla J. Aga päris lõpp, jah, see kukkus kolksti koos lavastajaga, mitte üksnes tema süül.
Aga Banderas oli hea. Ma panin oma mõttelisel skaalal, mida ei eksisteeri, sest ta on vaid mõtteline, talle ühe punkti juurde.
Pakkus silmale, pakkus na-aatukene põnevust ja pisut pani mõtlema ka lubatu-keelatu piiridest, aga lausa seda, mida ma esimese kolmandiku järel endale kokku ootasin, siiski ei tulnud. Võib vaadata, võib soovitada, üks omanäoline asjake, aga kergelt „lati alt läbi“ mõneski mõttes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar