Tagataskus Tito hoiatus, et norrakad ei oska filme teha ja kõhunaha vahel tegelikult ka naturaalne tõrge igasuguste pubekaprobleemidega filmide vastu läksin ma ometi selle kallale, et vaheldust otsida.
Väike kolkaküla, kus kuueteistkümnendale eluaastale liginevad noored omi probleeme läbi elavad. Kel hakkavad tekkima tulevikuplaanid, kes tahab liider olla ja kel möllab östrogeen, nii et reaalsus ja fantaasia kipuvad sassi minema. Kõigil on üksmeel selles, et see külake sakib ja elu on tegelikult kusagil mujal. Võib sarnaseid jooni leida rootslaste Fucking Amaliga, aga sinnani muidugi ei küüni.
Seda hoogu, mida pealkirjast oodanuks, siiski kuigi kauaks ei jätkunud. Oli mitmeid nutikaid detaile, naeriembleemiga jookustressist alates ja oli ka paar kohta, mis itsitama suutsid panna. Fantaasialõikudega andsid tegijad justkui mõista, et nad ise ka lugu ülemäära tõsiselt ei mõtle. Ema rolli oli väga sobiv tüüp leitud. Ainult need pisikesed lasteporno lõigud oleks võinud olemata olla. Mitte et mind suisa häiris, aga film toimis nendetagi. Niivõrd-kuivõrd. Mis see point oleks pidanud lõpuks olema, ei julgegi takkajärgi pakkuda. Ma saan aru, et sellises olukorras tiiner võib vägagi sügavalt mõningate asjade pärast põdeda ja mul oli mingi hetk ehk tüdrukust sutike kahjugi, aga no tervet lugu ühe „müksamise“ peal jooksutada...
Ma miskipärast kahtlen, kas see asi eeldatava sihtgrupi seaski erilist halleluujat esile kutsub. Tund ja kümme minutit oli üsna paras pikkus.
5/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar