Läksin selle filmi kallale peaaegu puhta lehena. Teadsin vaid kolme asja: J.G.-L., et olevat comedy ja on palju kiita saanud. Umbes samal põhjusel ei pane ka mina siia mingit sisututvustust. Kes kangesti tahab enne vaatamist kõike ette teada, leiab selleks kuhjaga allikaid.
Esimese viie minuti järel oli tahtmine kinni panna ja kunagi siis edasi vaadata, kui muud enam teha pole. Põhjusel, mida jutu lõpus mainin. Aga et ta PÖFFil oli ja et ma suht nagu peaaegu et samahästi kui Gordoni fänn ka olen, siis otsustasin natuke rohkem kannatada. Ja tuli ikka midagi muud kui lihtsalt üks koom. (mõne mehe punnitamistest hoolimata :P)
Me keegi ei saa teisele öelda, kuidas inimene just käituma peaks, kui ta raskesti hädas on, haigeks jääb või muud sellist. Aga see on kindlasti üks hea film, millise nurga alt seda teemat näidata või ka mõningast suhtumist õppida. Ma tõstsin pöialt ikka päris-päris mitu korda ja hüüatasin midagi : ))
Peategelase sõber oli üks ütlemata vahva sõber, aga kui nad oleks selle filmi ilma Seth Rogenita teinud, oleks minu käest 9 tulnud. Vaat ei istu see mees ja kõik. Antikeemia.
Soundtrack oli sajebonks!
Selline feel good movie, võib soovitada.
8/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar