Banderase nime peale pole kunagi ühtegi filmi vaatama hakanud ja ei näe põhjust edaspidi ka, aga et seal olid veel William Fichtner ja Delroy Lindo, siis tuli mõte proovida. Kuigi mitme suure nime kokku ajamine (neid on selles filmis veel), pole iseenesest mingi kvaliteedi garant olnud, aga uudishimu, you know.
Kaamera trikitas aeg-ajalt mõnusalt ja lugu oli suht nii… enam-vähem põnevalt üles ehitatud. Selliseid asju, kus takkajärgi lahatakse, mis juhtus, on ka piisavalt tehtud ja nähtud, aga ei häirinud seekord. Paar tüüpi olid isegi lahedad, ülejäänud so-so.
Aga need tekstid - see tuumafüüsika jura ühes kohas ja teises kohas ja isegi naisega peale seksi… üsna võlts ja tüütu ja tahtmine oli uurijate kombel ütelda: „Lõpeta ära, räägi asjast!“
Sisu? Ee...
Vene poksija palkab eradetektiivi, et miski naine üles leida, Las Vegas, maffia, mõrvad, teemandid, illegaalne elementaarosakeste kiirendi Mehhikos, pervost geenius-teadlane, eradetektiivi ja korrumpeerunud võmmide igikestev konflikt, õnnelik pääsemine viimasel minutil, pahad saavat ata-ata, head elavad õnnelikult edasi...
Ja kui keskele oli ka paar twisti sisse pandud, siis lõpp, kuigi natuke pakuti veel arvutigraafikat, vajus ikka üsna jamaks. Kusagilt pärast lugesin, et olla puhas plagiaat, nii et rohkem näinud vaataja võib ehk isegi vihale ajada, ei tea.
Harilik popcorn, alla keskmise ehk ei kuku, aga kuhugi ülespoole ka ei paigutu. Mällu ei sööbi.
5/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar