"Uus maa" ehk kuidas karastus kannibal.
Seoses ülerahvastatud vanglatega leitakse rahvusvahelises koostöös lahendus - saata osad vangid asustamata paika omaette ja isekeskis elama. Nõus Trashiga, et see üksteise söömine nii priskete tüüpide puhul pole usutav, selleks läheb kauem aega ja rohkemat kannatamist vaja. (ka üks vestlus peale sööki oli kõva kirjanduslik liialdus. Ma arvan, et kui sa oma kaaslase nahka oled pannud, ei taha sa sellest üldse rääkida, ammugi nalja visata). Sama meelt ka selles, et too happy end, nii palju kui seda õnne oli, rikkus muidu päris normaalse põneviku ära. Ja möödapanek oli minu meelest ka see, et kui ikka tõesti on vangide paigutamisega suur probleem lahti ja suisa riikidevahelise koostööna lahendusi otsitakse, siis esimese satsina 206 vangi toomine sellist muljet küll ei jäta. Rohkem eksperimendi või kellegi eralõbu moodi...
Aga -
A: Miks ma kohe esimeselt realt ilkuma hakkasin – see sündmuste käik, mis seal toimuma hakkas, on äärmuslikes tingimustes üsna loomulik mistahes kontingendi puhul, ei pea selleks kriminaalkurjategija olema, neeger ega venelane ka mitte. Inimene ongi kiskja. Tean, et paljud ei nõustu, aga usun, et selline kõrrikargamine ning võimu- ja olelusvõitlus oleks lahti pääsenud ka siis, kui mingil põhjusel oleks sinna kaljudele maandatud kohtu all käimata raamatupidajad, arstid, õpetajad või karjanaised. Pole vaja julmust ainult kriminaalide juures näha. Mitte et ma mingi varaste ja mõrtsukate kaitsja tahan olla, lihtsalt kõrilõikajaid on vabaduses rohkemgi ja näpuga näitaja näpp pole tihti kuigipalju puhtam. Mingis mõttes vihjas sellele ka selle blondi ja naeratuseta rootslanna tegelaskuju, kes justkui pidi oma karges puhtuses vastanduma tollele röövlite bandele, aga tegelikult...
B: Väga ulme sellise loo toimumine ei ole. Olid Nõukogude ajal ka sarnased asjad olemas, et kui teatud aeg oli ära istutud, said „vabamale käigule“, kui avalduse esitasid. Saadeti keset taigat uut asulat ehitama. Põgeneda polnud võimalik, sest 100 km raadiuses oli 2-meetri paksune lumi. Elu nö töölisasulas. Ainus erinevus selle filmiga oli töökohustus (peaaegu kõigile) ja valvurite kohalolu, mistõttu tapmisi oli mõnevõrra vähem. Ja nupuga poid, et kellelegi kurta või mängust välja astuda saaks, ka ei olnud. Ja ei räägi ma mingist hallist stalini-ajast vaid kaheksakümnendatest.
7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar