kolmapäev, 4. mai 2011

Red White & Blue (2010)

Tempo ja montaaži poolest täiesti tüüpiline indie-film. Süžee poolest – ikka päris korralik üllatus, kategooriast sõltumata!  Trash ütles õigesti, et mida vähem ette tead, seda paremini on vaadatav. Niipaljukest spoilerdan, et kui lugeda IMDb tutvustuse esimest paari rida, siis see pole kaugeltki kõik ega isegi mitte põhiline.
   Samuti peab nõustuma, et ääretult õnnestunud näitlejate valik on tehtud. Paremini ei kujutaks ettegi. Film üllatas sellega, kuidas ta üllatas. Lihtne on filmi pööret sisse tuua, aga millisel hetkel ja milline pööre, see nõuab oskust. Indie-filmide pluss on elulähedus, isegi kui vinti on üle keeratud. Kõik need Casablancad ja Tuulest viidud ja muud ’väärtfilmid’ on küll elulistel ja inimlikel teemadel, aga nad on kokku lõigatud mingil kuradima steriilsel moel, nii et isegi sõda lõhnab puudri järele. Aga see siin oskas end mingi valemiga mällu litsuda ja küsimustki ei tekkinud, kas plaadile panna või kustutada. Mõni film paneb sind...

    Helirada kiidan ka. Ja naistele (andestust, kõik vaprad feministid) igaks juhuks ei soovita.
8/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar