Igati korralik sõjafilm, annab silmad ette paljudele hilisematelegi. Pole küll otse suuri rindelahinguid jms, aga selline see sõda Afganistanis kord on.
On aasta 1981, venelaste invasioon Afganistanis ja üks vene tank satub orienteerumisraskuste tõttu lolli olukorda, taliibide jälitamise alla. Lugu lühidalt ongi sellest, kuidas sellest piiramisest välja üritatakse tulla.
Sõja jubedust kujutatakse ehedalt. Vaataja pilk kahmatakse enda kätte kohe esimeste kaadritega, aga pikapeale need muutuvad järjest rahulikumaks, sest film ei räägi erinevatest purustamistehnikatest ja soolikate väljutamisest, vaid muust. Väidetavalt Iisraelis üles võetud paik on ka mulje loomiseks ideaalne saanud – kivid, liiv ja tolm. Ei muud.
Tegelased on ehtsad ja mis pole sugugi vähetähtis – venelaste kujutamisel pole amid nii lollisti metsa pannud kui seda palju-palju kordi ikka ja jälle näha on saanud. (afgaanide kujutamisel ma eriti polegi nuriseda saanud, tundusid naturaalsed nüüdki, kuigi ma ise ju kohal käinud ei ole J)
Filmil on oma stoori, oma käikude ja arengutega, pole tehtud lihtsalt äkšõnit. Kujutatakse sisemisi lahkhelisid mõlemas leeris, räägitakse põhimõtetest, eesmärkidest, reetmisest jne. Venelaste komandöri karakter on siiani aeg-ajalt mälus kolamas, kuigi filmi vaatamisest on kolm päeva möödas. Järelikult korralik rollisooritus, aga mitte temalt üksi.
Paar pisemat naiivset momenti võib andeks anda ja see päris lõpp tuli ka natuke nagu ebausutav, aga üldmuljet see kuidagi rikkuda ei suutnud.
8,5/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar