Sattusin sellest lugema siit blogist ja kuigi ma horride peale reeglina aega ei viitsi raisata, siis kahjuks või õnneks pole Mehhiko mu jaoks just päris suvaline nimi suvaliste riikide seas ja nii ta sai ette võetudki.
Esimese veerandtunniga saab selgeks, et tegu on üsna tugeva kiiksuga perekonnaga. Pereisa viskab mingil teadmata põhjusel lusika nurka ja ülejäänud leiavad end igati peataoleku- ja otsustamatuse staadiumist. Jutt hakkab käima mingist rituaalist, mis kiiresti on vaja läbi viia. Mis rituaal just, see päris täpselt ei selgugi, aga selline kannibalismi „kultuuriharu“ kandev imetilluke rahvakilluke meie ette pannakse. Lisaks saab politsei vihje ja kibeleb asja lahendama. (tea, kas tahetakse viidata, et kannibalism elab meie seas tegelikult laiemalt kui arvata oskame?)
Hästi oli:
Kannibalism pole väga sage teema (ok, ma olen elus alla kümne õuduka ära vaadanud) ja see hoidis huvi, et mida ja kui palju näidatakse jne (olen ikka perv küll). Karakterid on igati loomutruud. Pisut peale keskpaika esitab üks naine metroorongis ühe päris hea laulu; kahjuks ei õnnestunud seni seda kuskilt netist leida, aga ma otsin kindlasti veel. Ja tegelikult pole see film žanri poolest üldse miski horr. Mõnes tagaajamises või plahvatusstseenis (mõnes teises filmis) on palju rohkem verd ja soolikaid.
Ei olnud hästi:
Lahkamisel leitakse laiba kõhust sõrm. (vaata esimest pilti). Ma usun, et hobune saaks selle alla neelatud, aga inimene… Toorelt tuleks tugevasti hambaid pruukida ning gulinaaritades ta samuti sellist kuju ei säilitaks. Ikka vaataja on loll, talle peab puust ja punaseks ja poole suuremaks tegema.
Mingi huvitav nähtus on ringlema läinud, sõltumata riigist ja žanrist – püstolid ei tee enam valju pauku, nad kõlavad nagu laste tongikad.
Väga palju oli hämaras ruumis kaadreid. Vahel on vaja, ma saan aru, hämarad teod jne, J, aga kui ma enamus filmist pean silmi pingutama, et näha, mida mulle näidata tahetakse, läheb see juba miinusena kirja.
Viimased 10 minutit oli päris igav. Oleks tahtnud lõppu teada saada. Mitte suurest huvist, mitte põnevusest, vaid lihtsalt, et kaelast ära saaks.
Mingit pärli ma nüüd kindlasti ei vaadanud.
6/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar