Sportlik huvi

   Mis pagana asi on sportlik huvi?

Ma tean, mis on ’huvi’ ja mis võiks olla ’sportlik’, aga need kaks kokku panduna?

   Kas see on mingi kaval nõks madala uudishimu kõlbelisemaks silumiseks?

Himu kui selline on enamike ateistidegi silmis taunitav, liigset uudishimu enda kallal ei talu meist eriti ka keegi. Ja nüüd on sellest saanud lausa sport? Kas ma peaks äkki kartma? :D Sportlased ju treenivad end spetsiaalselt selleks, mida nad teevad. Absoluutne enamus sportlasi on professionaalid, sest kui sa teed 40 tundi nädalas palgatööd, siis sinust sportlast ikka ei saa. Kehakultuurlane ehk ainult.

    Kas on olemas ka sportlik solvamine? Umbes et ma ei taha sulle halvasti ütelda, aga ma nii sportlikust hasardist vaatan, kas sa lähed närvi või mitte?

   Kas on olemas sportlik jala tahapanemine? Või kaigaste kodaraisse loopimine? Noh nii… sportlikus mõttes, mitte paha pärast. Kultuurne kaikavise.

    Kui ma kuulen lauset „Mul tekkis kohe sportlik huvi teada saada, kas …“, siis minu silmis see asja väärtust ei tõsta, et inimene on sellele mingi üldlevinud tegevuse sildi külge pannud. Pigem ma näen, et ta on jõuliselt, metoodiliselt ja vahendeid appi võttes (sporditarbed, teate ju küll :D) oma nuuskimishimu rahuldama asunud.

   Ma ei räägi siin absoluutselt kohtu-uurijatest või ajakirjanikest, kelle tööks on infi hankida. Kuigi ka nende seas on madalat uudishimu küllaga, papparazzi ei ole tiitel, pigem sõimusõna , aga nemad ei jahu ka mingist „sportlikkusest“ selle juures. Nad teevad lihtsalt oma tööd, nii hästi või halvasti kui parajasti õnnestub.

    Profispordis on keelatud võtted igapäevane asi. Niipea kui kohtunik ei näe, lähevad küünarnukid käiku, sest mängus on tulemus, sinna pole niisama nalja tegema tuldud.

   Rahvaspordis või kehakultuuris on tähtis mitte võit vaid osavõtt. Üksteisest ei joosta ilmtingimata mööda, jalga tõmmatakse mallid tossud ja peened dressid, et see kõik kokku koos liigutamisega annaks võimalikult suurema naudingu.

      Kas nüüd „sportlik huvi“ tähendab salaja küünarnukiga virutamist või eputavat enesetunde parandamist? Või mõlemat?

(Ma vabandan kõigi tõsiste tervisesportlaste ees, kes vaikselt omaette nohisedes  vormishoidmisega tegelevad ja kellele ümbritsev maailm sel ajal korda ei lähe, ei välise külje ega paikamääratud tulemuse mõttes. Sellised ei tegeleks ka uudishimutsemisega ja on autumaagiliselt siinsest võrdlusest väljas).

  Seega, kuidas ma ka ei püüa ja milline ka poleks mu isiklik suhe spordiga, ei suuda ma nähtusele ’huvi’ mitte kuidagi sportlikkust külge kruvida. On huvi spordi vastu, on huvi uute teadmiste vastu, lausa teadmisjanu on olemas, aga „sportlik huvi“… ma vabandan igaks juhuks veelkord, aga see kõlab kuidagi agressiivselt…