Vananev, kunagine rock-staar, kellele ta nooruse möllamised silmnähtavalt jälje on jätnud, asub otsima sakslast, kes tema nüüdseks surnud isa kunagi koonduslaagris mõnitas. Kohe sellega lugu ei alga, esimene veerand kahetunnisest filmist kulub sissejuhatuseks, meelolu loomiseks ja pisukese ettekujutuse andmiseks, mis tüüp see Cheyenne õigupoolest on (muide, ei kujuta hästi enam ette, et keegi peale Sean Penni seda rolli oleks teinud, aga see võib ka vabalt selline takkajärgi tunne olla).
Film on suhteliselt rahuliku tempoga, aga igav hakata ei lase. Mingis mõttes tüüpiline road-movie, samas üks erilisemaid, mida näinud olen. On nutikat huumorit, on head muusikat, asjalikku elufilosoofiat ning käsitletakse juutide teemat... kas just lausa tasakaalustatult, aga vajutatakse mõlemat kaalukaussi. Siin oli nii palju tahke, et korra jäin lausa mõtlema, kuidas nii palju ühte filmi ära mahub. Kahjuks see päris lõpp oli natuke nagu ühte väravasse, otsekui sunnitud kummardus poliitkorrektsusele. Küll ka musta huumori võtmes, aga... ei olnud enam see, mis esimesed 75%.
Kindlasti vaatan veidikese aja pärast uuesti. Või veidi hilisema aja pärast. Aga vaatan.
8/10
Mul samuti järjekorras ootamas. :)
VastaKustuta...ja mul lendas vaatlusjärjekorda.
VastaKustutatundub väga hea
VastaKustuta